Patentkoes sall / Brioche Scarf

Ega pole ju soojade asjade kudumiseks liiga hilja? Lumi alles maas!

Järjekordselt pean tõdema, et õige lõnga leidmine ei ole sugugi lihtne. Kui leian õige koostisega ja jämedusega lõnga, siis pole vajalikke värve valikus, kui on vajalikud värvid, siis lõnga koostis ei meeldi, või kui koostis ja värv sobivad, siis puudub teine värv.
Ühe päris mõnusa Itaalia lõnga leidsin Tartu poest. Koostis vill ja alpaka, olemas oli nii punane kui ka hall värv, jämedus ka ok. Ostsin isegi lõnga ära. Siis aga käisin ühe tiiru Karnaluksis nööpide järel ning seal jäi näppu hoopis teistlaadne lõng. Koostise järgi mitte mu lemmikute hulka kuuluv ja jämedus ka mitte soovitu, kuid kaela vastu pannes oli lõng väga meeldiv ja kui kaks lõnga korraga jooksma panna, oli ka jämedus justkui sobiv. Plusspoole peale sain kanda ka punase ning halli lõnga olemasolu ja hall ei olnud nii tume, kui Tartust toodud lõngal. Nii need uued kerad ennast mulle külge haakisid.

Tegin mõned proovikudumised ka.

See variant langes ära, kuna ringselt kududes oleks sall liialt paks jäänud ja ühekordselt kududes ei sümpatiseerinud tagumise külje lõngajooksud.

Teisel variandil polnud väga vigagi.

Aga tagumine pool sallist jäi jälle selline natuke ilmetu

Ja nõnda jõudsin mitu korda mõttes mõlkunud kahevärvilise patentkoe juurde.
Salli pikkus sai kusagil 160 cm juurde, laius ~23 cm.
Eks need mõõdud on väga ligikaudsed, sest see kude venib omatahtsi nii pikkusesse kui laiusesse.

Lõngaks Alize Lanagold 800 51% akrüül, 49% vill, 100 g/800 m
värvid 56 (punane) ja 684 (helehall)
lõnga kulus 104 g
vardad 3,5

Lõnga jäi alles vähemalt ühe salli jagu veel. Nii t peaks midagi veel sellest lõngast kuduma.

Virsikukarva kampsun / Peach Cardigan

Lõpuks ometi saan näidata ühte valmis tööd!

Lõngaks A.P.D.O.O Silvija, värv 03 virsik
70% villa, 30% siidi, 50 g/116 m
Kudumiseks kautasin vardaid 3,5.
Lõnga kulus 264 grammi.

Kootud on ülalt alla, ilma õmblusteta. Varrukad on külge kootud.
Enne kudumist katsetasin läbi mitmeid mustreid, kuni jäin pidama palmiku ja pitsilise mustri kombinatsioonile. Liiga pitsilist ei tahtnud teha ja palmikutega püüdsin ka tagasihoidlik olla, et kampsun liiga paksuks ei läheks.

Nööpide otsimine läks väga kergelt. Kükitasin korra nööbiriiuli juurde ja kohe hakkas sobiv nööp silma.

Seda lõnga on päris mõnus kududa. Samas lõnga kvaliteediga päris rahul ei olnud. Sisse lipsas üsna mitmeid ebaühtlasi kohti ja kerades esines ka sõlmesid, mis teevad meele mõruks.
Üheks puuduseks võib lugeda ka pesus väga korralikku väljavenimist. Laotasin küll põrandale kuivama ning venitasin hoolega laiusesse, kuid lõpptulemus jäi ikka soovimatult pikk, kaotades samas koe laiuses. Oleks pidanud veel jõulisemalt laiusesse tirima. Seda muret annab järgmise pesuga parandada.

Lilleväli, salakudumine / Secret Knitting I-II

Olen hetkel andnud käe kolmele salakudumisele: sall, sõrmkindad ja sokid.
Salliga olen ree peal, kinnaste vihjed on kõik käes, mul veel teine vihje lõpetamata, sokkide teine vihje käes, mul alles lõng kastist välja tõstetud.
Ega väga endaga kurjustada pole mõtet. Sel ajal on tegelikult palju kootud, kuigi pildile ei kipu midagi jõudma. Varsti ongi mu blogi alustatud ja poolikute piilukate näitamise koht. (Nüüd peaksin nurka häbenema minema)

II vihje

I vihje

See on siis Isetegija foorumi salakudumine.

Ümara passega sviiter / Round Yoke Sweater

Sain lõpuks valmis!
Seda sviitrit kudusin ja harutasin, kudusin ja harutasin. Vahepeal mõtlesin, et ei saagi sellest asja.

 Õpetuse sain Mustrimaailma foorumist.
Arvutasin silmade arvu välja ja hakkasin ülalt allapoole kuduma. Jõudsin juba kaenlaalused kere silmad ühendada, kui tirisin vardad välja. Kude jäi minu silmale liialt vedel.
Võtsin siis põhilõngale toeks peenikese mohääri ja alustasin kudumisega otsast peale. Jõudsin kaenla alt jälle ühendused ära teha ning keret juba vaksa jagu kududa, kui selga proovimine ei andnud seda väljanägemist, mida ootasin. Juurdekasvatatud silmi oli liialt palju. Passe hakkas lötendama. Kaelaaugu suurus ei meeldinud ka.
Harutasin jälle kõik ülesse, tegin uued arvutused ja alustasin juba kolmandat korda sama asja. Tundus, et oleks pidanud juurdekasvatatavaid silmi veelgi vähendama, aga väga viga ka enam polnud. Silitasin aga kootud asja ja mõmisesin mõnust!
Jõudsin pikkusega juba sviitri pikkuseni, kui tekkis mõte, et lasen edasi ja teen hoopis tuunika. Või miks mitte lausa kleit? Kui juba paras tuunika pikkus käes oli, ajasin kudumi selga, läksin peegli juurde ja mida ma seal näen: korralik pakendatud sardell vaatas sealt vastu! Kui ikka vastavat figuuri enam pole, siis ...
Kahju oli harutada. Pakkusin tuunikat mitmele selga proovida, kellele oli õlast lai, kes kartis mohääri kõdistamist, kellele oli lihtsalt liiga suur.

Vot sellise kera sain sealt tuunika alt servast kätte. Tegin mõned ripsiread alla serva, tuunikast sai sviiter.
Asusin varrukate kallale. Üks varrukas sai peaaegu valmis, äär jäi veel viimistleda, kui tõmbasin vardad jälle välja ja harutasin peaaegu kogu varruka ülesse. Jäi selline mulje, et silmade koondamist olin liialt agaralt teinud. Teine katse sai märksa parem. Teise varruka kudumine õnneks enam probleemi ei tekitanud.

Kaeluse juures jäin jälle mõtlema. Nii mõnus soe kudum ja kael nii paljas! Korjasin kaeluse servast silmused vardale ja kudusin kaelusesse korraliku rulli. Silmuste korjamise kohta peaaegu et ei näegi. Nüüd jäin rahule.
Pesin sviitri läbi, sirutasin kuivama ja hõõrusin rahulolust käsi.
Kui sviitri selga ajasin, siis selgus, et pikkust oli natuke ikka juurde veninud. Kerega pole probleemi, see just nii pikk, nagu oleksingi sellist pikkust soovinud. Samas, ega need natuke pikemad varrukad mind ei häiri ka. Külmavares, nagu ma olen, siis sobivad pikemad varrukad ka kenasti. Kaeluse rull aga läks pesus kaduma. Kaelus seisab uhkelt püsti. Olgu siis, ka nii sobib.

Passa elumises pooles on näha üks peenike valge triip. See pole sinna planeeritud. Lihtsalt lõngatokis oli selline ilma värvita osa sees. Kuna see värvivaba triip sobitas enda täpselt ripsireale, siis jätsin selle osa lõngast välja lõikamata.

Lõngad:
Drops Fabel Long Print, värv 650, 50g/205m, 75% villa, 25% polüamiidi
Ice Yarns SuperKid Mohair Superfine, 30g/450m, 60% SuperKid Mohair, 10% meriino, 30% polüamiid
Vardad: 2,5

Lõnga kulus: 215 g Fabelit ja 59 g mohääri.

Proovikandmine on tehtud. Ma olen siiamaani mohääri proovinud vältida, sest see kipub mind kõdistama. Alguses oli natuke naljakas tunne selle kõditava kampsuni sees, kuid varsti asendus kõditamine mõnusa sooja tundega. Nii et saan kampsunit kanda küll!

Hall sall / Gray Scarf

Olen aasta algusest siiamaani ära kudunud juba üle 2,5 kg lõnga, kuid oma tegemistelt pole ma saladuskatet väga palju kergitanud. Mitte, et mul midagi salatseda oleks, aga ma lihtsalt ei saa oma tehtud asju pildi peale. Fikseeringud asjadest on olemas, aga need pole pildid, mida esitleda tahaksin.

Sedapuhku näitan ühte salli, mis läheb nende kinnaste juurde.
Sain üsna vabad käed, mida kududa, ainus soov oli, et oleks pehme ja muster poleks liialt auguline. Soovitud värvid ikka hall ja punane. Kuna mantel on intensiivne punane, siis minu nägemuse järgi punast on juba piisavalt ja aksessuaariks läheks pigem midagi rahulikku ja neutraalset.

Valisin lõngadeks Drops Delight, värv 01 üleminekutega hall, 50 g/175 m, 75% villa, 25% polüamiidi ja kõrvale panin jooksma Drops brushed Alpaca Silk, värv 2 helehall, 25 g/140 m, 77% alpakat, 23% siidi.
Salli kaal 93 grammi.

Sall sai ülipehme. Kui salli valmis sain, kerisin selle prooviks ümber oma kaela. Olen üsna pirtsakas igasuguste torkivate lõngade suhtes ja tahtsin katsetada, kui kähku ma salli seest välja poen, aga tegelikult ei tahtnud salli enam kaelast ära võtta. Minule igatahes sobib :)
Loodan, et salli uuele omanikule sobib sall sama hästi.

Sall on oma olemuselt ülilihtne, kuid algus nii lihtsalt ei läinud. Tegin mitmest erinevast lõngast proovikudumisi, kuid ei leidnud meelepärast lõnga. Olin enda peale juba üsna tige. Omal elamine lõnga täis, kuid salli jaoks vaja jälle poodi lõnga järele minna. Kammisin e-poed läbi ja ikka ei midagi. Kui lõnga koostis sobib, siis värv mitte ja vastupidi. Pöörasin veel lõngakastides ja jäin pidama Drops lõngade juurde.
Mustri valimine oli teine katsumus. Hakkasin keerulisemate mustritega peale. Jõudsin endale isegi mustrilise ja kahevärvilise patentkoe selgeks teha, kuid see ka ei meeldinud. Keerulisemate mustrite pealt hakkasin tasapisi lihtsamate poole liikuma ja jäin lõpuks selle ülilihtsa mustri juurde pidama. Mida vähem, seda parem. Aga pühapäeva sain sisustatud. Salli kudumiseni terve päeva jooksul ei jõudnudki.