Kusagil pole öeldud, et elu peab kerge olema.
Dropsi kataloogides on palju kenasid mudeleid. Nii leidsin ka Sügis & Talv 2017/2018 kataloogist mitu mudelit, mida kududa tahtsin.
Üks nendest on LOTUS, Drops 179-15. Mõnus lopsakas džemper, kootud Drops Air lõngast. Minu jaoks on see uus lõng, mida pole varem kudunud.
Tellisin lõnga ja tegin proovikudumise. Mustri järgi soovitatud varrastega polnud mul midagi teha. Soovitatud vardad 6 ja 5. Selliste varrastega võin kalavõrku kududa.
Sobiva koetiheduse sain varrastega 4 ja 3,5. Olen püüdnud ennast korrale kutsuda, et ei kooks liiga lõdvalt, aga isegi koos korralekutsumisega jämedamaid vardaid polnud mõtet kudumisse panna.
Lugesin juhendist silmade arvu ja see pani kukalt kratsima. Tundus ikka kole palju olema, isegi siis, kui võtsin kõige väiksema suurusnumbri ette. Minu jaoks oli kole kahtlane ka see, et soonikule oli tervelt 32 silma rohkem kui kereosale. Tavaliselt ma teen ikka soonikule vähem silmi ja kerele kasvatan vajaliku arvu juurde.
Õpetuse järgi tuli kuni kaenla alla välja pidevalt kahandada. No olgu siis. Kellukakujuline džemper, las siis olla soonikule rohkem silmi. Koon ja kahtlen. Mida kõrgemaks kampsun kasvab, seda rohkem ma kahtlesin. Kudusin kampsuni kuni vöökohani valmis, panin pika ringvarda olemasolevale lisaks ja pugesin kudumisse. Ha-ha, ma oleks võinud tänavalt esimese ettejuhtuva kopsaka inimese sinna sisse panna ja ikka oleks lai olnud. No kus ma sellise One-Size hõlstiga lähen, mida annab kaks korda ümber kere keerata. Harutasin kõik viimseni üles, tegin uued silmade arvutused, mis sobivad mu kerega ja ei mingit lotendavat soonikut. Silmi vähemaks kui kereosal ja arvestasin tavalise keskkohast kitsama kampsuni silmadega. Sinnakohta siis lõppes Dropsi mudeli lugemine. Ainus, mida kasutasin, oli keskel jooksev muster. Võisin rahumeeli õpetuse kõrvale tõsta.
Nüüd sujus kõik kui õlitatult. Kampsun istub kenasti seljas. Rahumeeli oleks võinud hoopis ülalt alla kuduma hakata, aga olgu siis seekord tavapärane alt-üles kudumine. Niipalju siis järgisin õpetust, et varruka ümber tegin mõned ripsisilmused. Õla peale kudusin mõned read ripskudet ja silmasin õlad nõelaga kokku. Nojah, ülalt alla kududes oleks sellest liigutusest pääsenud.
Kuna varrukatel mingit mustrit pole, siis enda elu lihtsustamiseks kudusin varrukad ülalt alla, kohe kampsuni külge. Üllatus-üllatus. Käeauk oli väga õige suurusega saanud. Varrukas istus suurepäraselt otsa, ei liiga kitsas, ei liiga lai. Hõõrusin juba rõõmust käsui, et seekord pääsen tavapärasest kolme varrukaga kampsunist.
Oeh, vara rõõmustasin.
Teine varrukas sai nii muuseas teleka taga passides kuni varrukasuuni ära kootud. Ei ma vahepeal mõõtnud ega kontrollinud. Ja mis ma näen, uus varrukas on laiem, kohe kahe silma jagu. Kas tõesti õnnestus mul varrukasuult kaks silma rohkem üles korjata? Loen silmused üle, kõik klapib. Ainus asi, mis ei klapi, on varruka laius. Nojah, teist varrukat kududes keskendusin televiisorile ja olin lahke kuduja. Enesekontroll oli pealt läinud ja kude tuli lihtsalt pehmem kui vaja. Nii saigi mu kampsun jälle kolm varrukat! See pole lihtsalt naljakas ka enam. Ajab vanduma...
Kaelust kudusin, kuni lõnga jätkus. Alustasin 2+2 soonikuga, Natuke enne tagasikeeramise kohta läksin üle 2+3 soonikule. See andis kaelusele mõnusat laiust juurde. Lisasilmuse jätsin pahempidise koe sisse, nii et sooniku silmade arvu muutust märgata pole.
Lõngast:
Drops Air, värv 16
50 g/150 m
70% alpakat, 23% polüamiidi, 7% villa
Lõnga kulus 304 grammi
Lõng on õhuline ja imepehme.
Kudum sellest jääb kohev nagu pilv.
Abikaasa katsus lõnga ja küsis, mis asi see on? Tema arvates see nüüd lõnga küll ei meenutanud.
Nojah, tema jaoks on lõng see, mis on jäme ja karune. Mida karusem, seda rohkem lõng.
Proovikandmise tegin ka juba ära. Ajasin endale kampsuni selga, jope peale ja läksime poereisile. Oli parasjagu hall päev, sooja kusagil 7-9 kraadi, üsnagi tuulevaikne. Sellise varustusega pidin esimeses poes juba otsad andma. Sokutasin jope sujuvalt abikaasa kätte ja sulasin edasi.
Esimesel võimalusel läks jope autosse ja ülejäänud linnaseiklus oli juba kampsuni väel (kampsuni all oli ikka midagi maika moodi asja ka :) )
Sain üsna paljude pilkude osaliseks. Ei teagi nüüd, kas vaadati kampsunit või imestati lihtsalt, miks jopet seljas pole, sest teised käisid jopedes-mütsides.
Pildistamise päeval siras taevas päike ja temperatuuri oli paari kraadi jagu rohkem. Vaatamata mõõdukale tuulele oli ikka mõnus soe olla. Igatahes on see kampsun üks mu lemmikutest praegu.
Dropsi kataloogides on palju kenasid mudeleid. Nii leidsin ka Sügis & Talv 2017/2018 kataloogist mitu mudelit, mida kududa tahtsin.
Üks nendest on LOTUS, Drops 179-15. Mõnus lopsakas džemper, kootud Drops Air lõngast. Minu jaoks on see uus lõng, mida pole varem kudunud.
Tellisin lõnga ja tegin proovikudumise. Mustri järgi soovitatud varrastega polnud mul midagi teha. Soovitatud vardad 6 ja 5. Selliste varrastega võin kalavõrku kududa.
Sobiva koetiheduse sain varrastega 4 ja 3,5. Olen püüdnud ennast korrale kutsuda, et ei kooks liiga lõdvalt, aga isegi koos korralekutsumisega jämedamaid vardaid polnud mõtet kudumisse panna.
Lugesin juhendist silmade arvu ja see pani kukalt kratsima. Tundus ikka kole palju olema, isegi siis, kui võtsin kõige väiksema suurusnumbri ette. Minu jaoks oli kole kahtlane ka see, et soonikule oli tervelt 32 silma rohkem kui kereosale. Tavaliselt ma teen ikka soonikule vähem silmi ja kerele kasvatan vajaliku arvu juurde.
Õpetuse järgi tuli kuni kaenla alla välja pidevalt kahandada. No olgu siis. Kellukakujuline džemper, las siis olla soonikule rohkem silmi. Koon ja kahtlen. Mida kõrgemaks kampsun kasvab, seda rohkem ma kahtlesin. Kudusin kampsuni kuni vöökohani valmis, panin pika ringvarda olemasolevale lisaks ja pugesin kudumisse. Ha-ha, ma oleks võinud tänavalt esimese ettejuhtuva kopsaka inimese sinna sisse panna ja ikka oleks lai olnud. No kus ma sellise One-Size hõlstiga lähen, mida annab kaks korda ümber kere keerata. Harutasin kõik viimseni üles, tegin uued silmade arvutused, mis sobivad mu kerega ja ei mingit lotendavat soonikut. Silmi vähemaks kui kereosal ja arvestasin tavalise keskkohast kitsama kampsuni silmadega. Sinnakohta siis lõppes Dropsi mudeli lugemine. Ainus, mida kasutasin, oli keskel jooksev muster. Võisin rahumeeli õpetuse kõrvale tõsta.
Nüüd sujus kõik kui õlitatult. Kampsun istub kenasti seljas. Rahumeeli oleks võinud hoopis ülalt alla kuduma hakata, aga olgu siis seekord tavapärane alt-üles kudumine. Niipalju siis järgisin õpetust, et varruka ümber tegin mõned ripsisilmused. Õla peale kudusin mõned read ripskudet ja silmasin õlad nõelaga kokku. Nojah, ülalt alla kududes oleks sellest liigutusest pääsenud.
Kuna varrukatel mingit mustrit pole, siis enda elu lihtsustamiseks kudusin varrukad ülalt alla, kohe kampsuni külge. Üllatus-üllatus. Käeauk oli väga õige suurusega saanud. Varrukas istus suurepäraselt otsa, ei liiga kitsas, ei liiga lai. Hõõrusin juba rõõmust käsui, et seekord pääsen tavapärasest kolme varrukaga kampsunist.
Oeh, vara rõõmustasin.
Teine varrukas sai nii muuseas teleka taga passides kuni varrukasuuni ära kootud. Ei ma vahepeal mõõtnud ega kontrollinud. Ja mis ma näen, uus varrukas on laiem, kohe kahe silma jagu. Kas tõesti õnnestus mul varrukasuult kaks silma rohkem üles korjata? Loen silmused üle, kõik klapib. Ainus asi, mis ei klapi, on varruka laius. Nojah, teist varrukat kududes keskendusin televiisorile ja olin lahke kuduja. Enesekontroll oli pealt läinud ja kude tuli lihtsalt pehmem kui vaja. Nii saigi mu kampsun jälle kolm varrukat! See pole lihtsalt naljakas ka enam. Ajab vanduma...
Kaelust kudusin, kuni lõnga jätkus. Alustasin 2+2 soonikuga, Natuke enne tagasikeeramise kohta läksin üle 2+3 soonikule. See andis kaelusele mõnusat laiust juurde. Lisasilmuse jätsin pahempidise koe sisse, nii et sooniku silmade arvu muutust märgata pole.
Lõngast:
Drops Air, värv 16
50 g/150 m
70% alpakat, 23% polüamiidi, 7% villa
Lõnga kulus 304 grammi
Lõng on õhuline ja imepehme.
Kudum sellest jääb kohev nagu pilv.
Abikaasa katsus lõnga ja küsis, mis asi see on? Tema arvates see nüüd lõnga küll ei meenutanud.
Nojah, tema jaoks on lõng see, mis on jäme ja karune. Mida karusem, seda rohkem lõng.
Proovikandmise tegin ka juba ära. Ajasin endale kampsuni selga, jope peale ja läksime poereisile. Oli parasjagu hall päev, sooja kusagil 7-9 kraadi, üsnagi tuulevaikne. Sellise varustusega pidin esimeses poes juba otsad andma. Sokutasin jope sujuvalt abikaasa kätte ja sulasin edasi.
Esimesel võimalusel läks jope autosse ja ülejäänud linnaseiklus oli juba kampsuni väel (kampsuni all oli ikka midagi maika moodi asja ka :) )
Sain üsna paljude pilkude osaliseks. Ei teagi nüüd, kas vaadati kampsunit või imestati lihtsalt, miks jopet seljas pole, sest teised käisid jopedes-mütsides.
Pildistamise päeval siras taevas päike ja temperatuuri oli paari kraadi jagu rohkem. Vaatamata mõõdukale tuulele oli ikka mõnus soe olla. Igatahes on see kampsun üks mu lemmikutest praegu.
